Tänane päev möödus kuidagi kiiresti. Päeval koolis sain paljude tegemata töödega ühele poole ning viimasest autokooli tunnist lasi Mati mind ära. Muigas ainult, kui ütlesin, et nagunii ma siin midagi kasulikku ei tee ning lubas mul minna.
Õhtupoolikul käisin ansambliga Toilas "heade laste" vastuvõtul esinemas. Kui nüüd päris aus olla, siis oli see ilmselt minu elu kõige kohutavam ja läbikukkunum esinemine. Kuna kõik oli läbi võimenduse, aga monitore, millest iseend kuulda saaks, polnud, siis ei kuulnud keegi, mida teised mängisid ja osad lood olid ikka väga lohisevad. Õnneks tuli mõni laul ilusti ka välja ja võlus inimesed niivõrd ära, et meid aplausi saatel tagasi kutsuti ning hiljem, kohvilauas, kiideti. Hea kontserdi saladus ilmselt ei peitu vormitäiuses ning viimseni väljapeetud meisterlikkuses ega perfektsionismis, kuigi need kõik on väga olulised ja teevad ühest muusikust või ansamblist pofessionaalid, ent olulisim on lavaline olek, see, kuidas publikuga suhestutakse ja laval näidakse. Kui muusikud tunnevad end vabalt, tunneb ka publik end vabamalt ning kui rääkida laulude vahele lugusid ja seikasid, teeb see esinemise intiimsemaks ja isikupärasemaks. Meie puhul ehk päästiski meid olek, see, kui suurt rõõmu ja naudinut musitseerimine meile endale tõi, seda näeb ja tunneb ka publik.
Hilisõhtu veetsin sõpradega. Ei teinud midagi erilist, lihtsalt olime ja rääkisime juttu. Aga minu mõtted olid eemal, analüüsimas viimase aja sündmusi, kalkuleerimas ja proovimas välja mõelda lahendusi, mida kusagilt poolt ei paistnud ega paista ka siiani. Aeg parandab kõik haavad ja aitab unustada ning just sellele ma loodangi.
Lõpetuseks on mul taaskord jagada üks tsitaat raamatust "Ekke Moor". See pole küll parim raamat, mida lugenud olen, ent mind paelub eelkõige sarnasus minu enda ja Ekke vahel. See, kuidas mõningad mõtted ja tunded on justkui minu peast. Ka mina tahaks ühel päeval leida üles päris oma näo ning seda siis enam mitte kunagi ühegi võõra maskiga katta.
"Ei, Ekke Mooril on vaid rohkesti nägusid, ilma et ükski oleks olnud tema oma. Ta laenab neid siit ja sealt olude ja päevade järgi. Ta tahab olla või vähemalt saada endaks. Sest ta teab, et muidu ei vii ükski tee teda tagasi Eneken Üüve juurde"
No comments:
Post a Comment