Oleme viimastel päevadel järgmist suve planeerinud või noh, mis planeerinud, lihtsalt ühtteist paika pannud, mis paikapanemist vajas. Imelik on mõelda sellele, mis mind järgmisel suvel ees ootab ja natukene hirmus on ka. Ma tahaks alati hirmsasti kõike planeerida, aga enamasti kukub välja ikka samamoodi - mitte miski ei lähe nii, nagu plaanitud. Ma lihtsalt väga loodan, et seekord on asjad teisiti, sest tegelikult hakkan ma oma minekusse alles siis päris tõsiselt uskuma, kui ma pileteid, mida me juba varsti ostma hakkame, ükskord käes hoian...

Ainult, et... Lisaks suurele rõõmule ja õnnele ja ootusärevusele, on mu sees ka hirm. Hirm selle ees, kuidas oma südameinimesed nii pikaks ajaks, nii kaugele maha jätta suudan. Eks ma hakkan siis jõudu koguma, juba praegu... God, help me!

I dreamed a dream...

(foto: Marilin Väljur)