On olnud suurepärane ning kordaläinud päev. Koolis sain viimased tegemata tööd tehtud, filmisime Kelliga ära lauluvideo, mida allpool ka jagan (selle peale saab klikkida) ning millel on kindel eesmärk, mis ma väga loodan, hakkab ka oma eesmärki täitma. Täpsemalt räägin siis, kui ühest ideepojakesest, mis meil on, ka päriselt asja saab.
Peale kooli käisime Kelliga söömas ning oli üks ütlemata tore pärastlõuna. Kojujõudes maandusin otsemat teed pidi voodisse ja magasin umbes neli tundi. Alati, kui plaanin minna tunnikeseks pikali, lõppeb see sellega, et ma kas sel õhtul enam üldse ei ärka või magan ikka mitu head tundi. Seekord läks viimase kasuks, aga kuna mul õhtuks plaane polnud, on kõik hästi.
Kella üheksa ajal läksin jooksma, enne tegin endale veel ühe väga maitsva puuviljasalati. Olin enda üle uhke, kuna ma pole aasta aega trenni teinud ja fakt, et kogu maa suutsin peatumata joosta, on meeliülendav ja lootustandev. Pärast on nii hea olla. Keha on väsinud, aga meel ja mõistus on erksad.
Leidsin enne oma lemmiku luulekogu, Teet Kallase "Naine lõvi seljas" tagakaanelt ühe luuletuse, mille ma kolm aastat tagasi kirjutasin, ent mille olemasolu olin täielikult unustanud.
Mu toas on putukaid,
sääski ja muid mutukaid
nagu suvel ikka
On unetu valge öö,
ma ketran üht mõttelõnga
kirjut ja pikka
Ma mõtlen homsetest uudistest ja sellest,
kui väike on väikene väin,
et mu pea täis mälestusi sinust vaid,
paganama häid
/9. august 2010 M.G.P/
Kuula mind ja Kellit laulmas Pistol Annies'i laulu Hell on heels
Puuviljasalat apelsinide, viinamarjade ja avokaadoga
No comments:
Post a Comment