Leidisin eile blogis tuhlates seitseteist omatehtud luuletust ning kirjutasin need märkmikusse üles, igaühe eraldi lehele, ilusa käekirjaga... ning unistasin. Unistasin päevast, mil ilmub minu oma luulekogu.

Seda päeva ei tule kunagi. Aga unistada ju võib, eks?

sinu sõnade sügavus

ei haaku mu heitliku hingega

mu rohke rahu raugeb

miks oled nii

kaugel

M.G.P

21.03.2011

Jah... sa oled kaugel, aga võib-olla ongi parem, sest ajalugu kipub korduma. Ja seda me ju ei taha! Ega ju?