Üsna raske on uskuda, et tõepoolest on maailmas sääraseid kohutavaid asju toimunud. Südame alt võtab külmaks. Ma teeksin siinkohal nüüd küll ühe järelduse... Mul on, kohe päris ausalt, väga vedanud, et elan just praegu, selles hetkes, selles kohas, selles maailmas.
You say he's a jew as though being born were a sin
Istun siin, teisipäevaõhtuses idüllis küünlavalgel ning loen. Tuba lõhnab imeliselt ja minu muusikaliseks kaaslaseks on Ray Lamontagne, üks kolmest mehest, kellega ma abielluksin kasvõi kohe, kui keegi neist seda ainult paluks. Ja ma olen siiralt, päris tõsiselt õnnelik, et ma ei elanud Teise maailmasõja ajal Eestis juudina, kellel tol ajal puudusid elementaarsed õigused, nagu näiteks vahetada elukohta, käia kõnniteel või kasutada liiklusvahendeid. Ka kultuurimaailmast olid nad suuresti välja lõigatud, sest ei teatris, kinos ega muuseumis käimine polnud lubatud ning mis puutus haridusse, siis pidi iga juut ise vaatama, kuidas hakkama sai. Kooli juudilastel asja ei olnud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment