Vormitäius

Lõpuks tundsin, et kuulun teie hulka... täielikult. Enam polnud kahtlusi, kõhklusi, teiste arvamusi - vormitäius. Kogu ülejäänud maailma mõtted olid hetkega nii tühised, nii tähtsusetud. Ma mõistsin, et keegi ei peagi aru saama sellest, mis me oleme või mida teineteise jaoks tähendame. Maailm ei hakkagi seda kunagi mõistma, sest nende kõigi peades kumiseb vaid üks mõte... Sääraseid asju ei eksisteeri siin maailmas.

Aga nad eksisteerivad ja mina olen elus näide sellest imelisusest. Nüüd aga lähen oma karmavõlga "Tõe ja õigusega" tasuma, sest mul tõepoolest on rohkem kui küll, mida tasuda...

No comments:

Post a Comment