Au revoir!

Jalad on nüüdseks juba üsna valusad, Grand Place'i konarlikud teed on meie kõrgeid kontsi korduvalt maitsenud. Manneken-Pis'ist kõndisime rahumeeli seda nägemata mööda, tagasi tulles jäi nagu natuke silma juba, ülehinnatud teine. Nüüd on öö Brüsseli endasse haaranud ja meie jalutame mööda Rue des Bouchers'i, ümberringi on tulede jada, lõbusad turistid ja elunautivad kohalikud, meeleheitlikult klien...te peibutavad restorani administraatorid ja Leonidas'e poed. Ma tunnen seda iga keharakuga, Brüsseli öö on tesitsugune, isegi argipäeva öö. Meil on selge siht ees, varsti oleme kohal, ainult et kus, seda me veel ei tea. Soe tuul sunnib mantlihõlmad lahti tegema ja jalavalu ununeb, lärm läheb valjemaks ja süda hakkab kiiremini lööma. Vahepeal viid Sina viiuldajale kaabusse raha. Debussy keset Brüsseli melu. See hetk oli ilus. Ja sel hetkel me mõtlesime, et täna öösel me elame esimest korda... Je t'aime, Bruxelles.

Öösse maha jäävad meie salaretked...