Jumal, ole mulle armuline...

Sa jätad mind seest õõnsaks,
täiesti tummaks, veidi kurvaks
Sa jätad mind mõtlema iga kord,
kui lähed taas..
oma lihtsal, rõõmsal sammul
mingit tuttavat viisikest ümisedes,
ja minul pole aimugi,
millal Sind jälle näen
Oled ainus inimene maailmas,
kelle kohta ei teagi,
kas tahaksin tunda Sind,
aina rohkem ja rohkem
või oleks ehk parem,
kui ei teakski sind üldse,
kui poleks Sind iial kohanudki
Sest oleme nüüd ausad,
Sind on raske tunda nii,
et see jätab külmaks
Oled nagu külma öö soojad virmalised või
salaja teavas oma etendust mängiv kuuvarjutus,
näen sind harva,
aga kui näen, olen õnnelik,
sest sa oled harvaesinev nähtus
oled eriline,
ilus
oled suur isiksus
ja minu süda jätab alati vahele
löögi või kaks,
kui näen sind,
sest
Ma näen sind,
ma näen sind!
ma näen sind...