Kool on perses. Sotsiaalne elu on perses. Kodu on perses. Närvid on perses. Õppimine on perses. Päris palju asju mahub sinna perse. Hiidperse...
Okei okei, tegelikult pole midagi perses ja üleüldse vabandan ka selle vulgaarse sõnakasutuse pärast (inspireeritud Rakvere Teatri etendusest Nullpunkt). Tegelikult on kõik hästi. Isegi väga hästi. Ainult, et minuga on selline naljakas lugu, et kunagi ei saa ma täiesti äärest ääreni õnnelik olla. Alati on kuskile keegi, miski... kes oma imetillukese õelusenõelaga minu perfektset õnnemullikest torkima kipub. Miks ei võiks vahetevahel kui vahede vahel on vahed, olla kõik täiesti korras, et millegi pärast poleks vaja muret tunda ega põdeda. Oeh...
Ma tahan teatrisse... ja nüüd lähen ravin oma ootusärevust raamatuga "Mees, kes teadis ussisõnu"
No comments:
Post a Comment