Kuidas ometigi tahaksin ma istuda selle laeva tekil... Veel ainult korra... Vaadata merd ja olla iseendaga. Mõtteid on nii kuratlikult palju ja tundeid rohkem veel ning kõik nad vajavad seedimist, läbi mõtlemist, läbi elamist. Oh kuidas ma tahaksin olla selle laeva tekil... koos päikese ja tuule ja lindude .. ja mere... ning iseenda ja õhuga. Õhuga, mida ma lõpuks ometi oma ninasõõrmeis vabana liikumas tunnen...
No comments:
Post a Comment