Istusin bioloogia tunnis ja tegin hindelist tööd, mis nagu juba tavaks on saanud, polnud just kergete killast. Olin iga hetk oma mõistust kaotamas.. Aga siis vaatasin aknast välja, nägin linnukesi lendamas ja tundsin iga oma keharakuga seda varakevadist päikesepaistet... Oleksin võinud vanduda, et tunnen õhus kevade lõhna... ning üks mõte käis mu peast läbi... Mida kuradit ma põen kogu aeg?

ELU ON ILUS!!!