Hetke sellist teist, ei tule enam iialgi

Te ei kujuta ettegi, ei mõista üheski ajusopis ega südamekojas kui kuratlikult palju tähendab minu jaoks... iga särav ja õnnest pakatav pilk mille mulle annate, iga naeratus mille mulle kingite, iga hullumeelne, pisike, armas, lämmatavkõva kallistus mille mulle loovutate. See kuidas te minu maailmajutte kuulate, minult kõiksugu küsimusi küsite, minu naljade üle naerate.. lihtsalt minu ümber olete. Oh...

Sa pugesid mu kõrvale, nagu pisike linnupoeg, nii väike ja nii kaitsetu. Panid oma pea mu õlale, pugesid minu juurde teki alla ja su pisike pulss tagus metsikul kiirusel vastu mu käevart. Siis tõusid sa istuma, vaatasid mulle oma rosinasilmakestega otsa ja äkitselt, kallistasid sa mind nii kõvasti kui üldse oma pisikeste kätega oskasid ja mitte ealeski, ei tule hetke sellist teist.

Ma loodan, et ühel päeval te kujutate ette, mõistate mõneski ajusopis või südamekojas, kui väga, küll ja siiski, ma teid aramastan... ehk ühel päeval te aimate, mida te minu jaoks tähendate... sina, sina, sina ja muidugi ... sina

Sa oled laulev laine, mina vaht. Sa oled valvamine, mine uni. Ma olen leek ja sina toitev taht.