Ma lihtsalt pean jagama teiega seda vapustavat luulet raamatust "Naine lõvi seljas" Teet Kaldalt, mille ma leidsin äravisatavate raamatute seast enne kui kool remonti läks. Üks kuratlikult hea raamat.

Kuked on vagurad loomad

ja kass on salakaval lind.

Kuked noka vahel kasse koju toovad,

ja mina vist armastan sind.

***

Mees lillelises frakis

pilk diplomaatiliselt kurb

käib regulaarselt seinakapis

et ajutiselt olla paju-urb

***

Kõik ohtlikult on punakas

ja rohelised on pohlamaad.

Õhtul vaikin. Kui saan.

***

Keset külma linna

vahel hangede

ja ummiktänavate

magab väga kurb

tramm

***

Et ringi aja sees ja ruumis

saaks tiirelda Planeet

kolm aeglast vasakringset tuuri

üks mõrvar hommikuti teeb

***

Meeleolu on keelatud asi

meelt pole ollagi

ja olu on masin

***

meid puuris on mituteist meest

kes asjata kes asja eest

üks suitsetab üks laulab üks puutükki tahub

istun nurgas ja olen eluga täiesti rahul

kõik mis sünnib on Jumalale meele järgi

küllap meeldin talle oma hullusärgis

***

mu naine

imeks pannes

kergitas üht kulmu enam kui teist

päike paistis

enam iial ei tule

hetke

sellist teist

***

Puu kukkus poisi otsast alla

poiss saeti pooleks

puul pandi pea kipsi

poisist lõigati tikke

puust sai loomulikult puupea

ning poisist tulesüütaja

***

Aga mis värvi on meeleheide

vaat milles küsimus

ütle kindlasti ütle väga ja siiski

ütle sina kes sa seisid eile sillal

üleeile ja kahesaja aasta eest

oli alati nii et sadas vihma ja jõgi oli must

või mõngikord teisiti

ütle kindlasti sina tead sina oled tagasi tulnud

elile ja kahesaja aasta eest

ütle siis mis värvi on meeleheide

on ta vahutava vee

neelukoha keerise

tumehall surmlilla lõpumust põhjatult tumesinine

ärgem rääkigem värvidest

ütleb kahvatu kloun

tähtis on muu

alati tuleb silmas pidada

kas sa seisad õigel sillal õige jõe kohal

et mitte narri olukorda sattuda